Liikuva peegli reaalne kaugus

Einsteini rongi kõrguse reaalsest mõõtmisest.
Kasutades fakti, et nn. Einsteini “peeglikatse” – on füüsikaline fakt (kontrollitud ja kontrollitav mõõtmiskatse osakestevoo mõõdistamistes) ja kinnitust saanuna, et relativistlikul kiirusel on vaatlejal täheldatav ainult Doppleri ristefekt, saame seletada:

Olgu meil “Einsteini rongi” kõrgus mõõdetud valgussignaaliga c ja saadud tulemuseks 5 ühikut (ei ole oluline, millist), rongi kiirus aga olgu 4 sedasama ühikut (v ja c võrreldavus-tingimus!).
Saadame rongi lõpust, põrandalt, valgussignaali mööda aberratsiooninurka a, seosest cosa = 4/5 . Valgussignaal läbib teekonna AB + B(0) = ct + kct, millest saame vektoriaalse summa seose: AB(0) = c + (-y`); ehk: v + (ky) = c; 
(Vabandan tähistuste abituse pärast!)
Näeme, et eelnevalt esitatud nn. “egiptuse kolmnurk” – 3,4,5 – ongi meie mudeli piltlikustamise aluseks, olgu see siis rongi kiiruse 4 või 3 ühiku tarbeks. Sest kui a = 3; c = 5; siis b = 4; – arvutatuna k(ct) = k5 = 5(1 – (4/5)^)^(-1/2) = 5(1 – 16/25)^(-1/2) = 5(3/5) = 3 (ühikut).

Üllatuslikuks püändiks siinjuures ongi: VALGUSKIIR JÄRGIB OMA TEEKONNAL HOMOTEETSET y`- PEEGELDUDES RONGI PÕRANDALE – RISTI LAE JA PÕRANDAGA!