Viimasel ajal kohtan “tinglikke nõustumisi” minu poolt formuleeritud “Liikumisteisendustega”. Need on põhimõtteliselt 2 tüüpi: 1) – Relatiivsusteooriat saab kirjeldada ka (!?) ilma Lorentz`-teisendusteta; 2) – Suurest Paugust “hõlmavam arutlus” eeldab (samuti) Kaugmõju Printsiipi. Mõlemad väited on PUUDULIKUD, sest tuginevad “Valguse kiiruse – KUI SIGNAALI – ainumääravusele Kõiksuses”!? Nüüd juba 110 aasta-tagusesse mõtteviisi – NEID enam… Loe edasi Lakooniliselt vastuväidetest mulle – heuristikas.

Tartu Ülikooli kunagise professorina väljastas dr. Paul Kard 1980. aastal populaarTEADUSLIKU teose “Relatiivsusteooria peajooned”, Tallinn, Valgus. //Jäin Twitteris hr. #YunusYunus’le võlgu, selle seletusega!// Relativismist. Relatiivse liikumisena on ikka vaadeldud mingi “lihtsa liikumise kiiruse v kirjeldamist Taustsüsteemist, millel on olemas Signaal, kiirusega u > v, või valguse kiirusega c > v”. Sõnana/mõistena on saanud tavaks kasutada… Loe edasi Dr.Paul Kard relativismi kriteerium

Ferma’teoreemi – kui “kinnistunud seose-reegli” rakendamisel – on mõistetav “numbriline meetod” (näiteks: piirväärtusliku mõiste sissetoomisega arutlusse). Mistahes (praegu kehtivasse!?) liikumisteisendusse – me ei saa, ei oska ega tohigi – rakendada “määratud/determineeritud väärtusi”?! See on ILMNE Lorentz-teisenduste rakendamisel, milles kehtivad “piirangud Signaalile (valguse kiirusele c)” – sest teisendus sisaldab NIMETAJAS tegurit k = (+;-)[1 – (v/c)^2]^(1/2).… Loe edasi Numbriliste meetodite lubamatus Lähimõju Printsiibis

1. Teisendus, kujul: x’= x – vt; on liikumine sihil v ja koordinaadil x. “Ammendame” selle, “mõõtes ära signaaliga u” esialgse x = ut: (ut)’= ut – vt; üks-üheses vastavuses kehtib: f(ut) = ut(1 – v/u); See funktsioon on täielik kiiruse v kirjeldus “mõõdetud ruumis E”, mida saab laiendada “vaba vektoriga v” – inertsiaalsüsteemidele f(E)… Loe edasi Galilei-Newtoni teisenduse ammenduvusest “lihtsaimas liikumises” – joonel.

Gümnaasiumites – ja sealt edasi algkursustele – kandub edasi “matemaatiline harimatus” – reeglina teoreetilise füüsika vallas!? Teisendusfunktsioonidega “arvutatakse algebraliselt”?! Korrutatakse sellise rumaluse “heuristilisust” – ja UNUSTATAKSE! Tõlke lihtsustamiseks proovin seda näidata nimelt 1907-nda aasta tasemel – aasta, mil oli juba tunnustatud Lorentz’i ja Poincare’ poolt loodud “Aeglaste elektronide kinemaatika-teooria” – “lisandus” tautoloogilina arutlus Einsteinilt, mis… Loe edasi Matemaatilised tehted funktsioonidega

161272_100001942731907_1295191_q.jpg Teadlastele “kordusõppeks” kasutan: 1. “Kooli matemaatuka käsiraamatut”, E. Jürimäe ja K. Velsker, Tallinn, “Valgus” 1980. )* 2. Paul Kard, “Relatiivsusteooria peajooned”. )** 3. “Tõnu:veebiruum”  )*** )* 2.4.4. “Matemaatika seisukohalt on kõige mugavam esitada funktsioon võrrandiga , näiteks y = x – 2; jne. Sellisel juhul öeldakse, et funktsioon on esitatud analüütiliselt ehk valemiga.” (lk.… Loe edasi Matemaatika aabitsatõdedest versus Lorentz-tegur.

Ikka ja jälle tõusetub see küsimus, kellega tahes ma sel teemal ei arutleks. Miks? See küsimus pidi olema aktuaalne juba 1907-ndal ka Albert Einsteinil endal: sest oma vaimus oli ta tõsiusklik ja nägu selgelt iseoma erirelatiivsusteooria suisa masendavaid järeldusi, mis “ei jätnud ruumi Jumalale” ja (tema enda sõnutsi) “ei kõlba liikumise diferentsiaalne kuju ülepää mõistusliku… Loe edasi MIKS? Miks püüan ma anda relatiivsele liikumisele alternatiivi? Kas see on vajalik?

Viis “julget võõraste lastearmastajat” – tuhandeist – kellede “töö” on salastatud – ja nimelt seetõttu kuritegelik – väikelaste vägivaldne ärakorjamine perekondadest: olgu siis eesmärkideks korteri linnale saamine, pangavõlad vm. – olulisena, et saaks lapsed KÄTTE. OLULISIM: Anda “toorainet” Laste Orjaturule – ja et tekiks HIRM – perekondade allutamisel! Vääritu katse – härra Mihkel Kärmas! Selline… Loe edasi Pealtnägija – 5 (viie) lapsearmastaja sõnadest, võõraste “väikelaste tasandil”, tänases korduses.