Kuritöö ja karistuse võrreldavus kaalutlusõiguses.

Võrreldavuse kriteeriumid karistusseadustikes.
Mistahes ühiskondlikud kollisioonid pürivad alati lineaarsete lihtsustuste poole – populistlik-loosunglike nõuete arusaadavuse tõttu. Inimkonna (ja inimlikkuse!) suurimateks saavutusteks inimsuhete vallas ongi olnud ülimalt töömahukad “Rooma õigus” ja Napoleoni korraldusel väljatöötatud “Tsiviilõigus”. Rahvalike “arenguideedena” tekivad aga alati poliitikute poolt “edasiviivad” õigusemoonutused, mis tihti päädivad lapsemeelsusest suisa idiotismini. Miks siis?

Mis on siis sellistel, näiliselt teineteisest kaugel asuvaid, karistusi, nagu giljotiin ja Eesti Vabariigi karistuspoliitika “joobes juhtimise” tõkestamiseks? Ühendab neid näiliselt õiglane: lineaarne suhe “üleastumine/karistus”, mis ei jäta “ruumi kaalutlusõigusele” – ja millega on pop-poliitikuil võimalik in-kriminaliseerida kogu riigi elanikkonna.                       Kui Pariisi Revolutsioon hakkas võrdsustama kahtlustusi – pea-mahalöömisega – ei erine “promillide mõõtmine” kuriteo defineerimisel – eelnevast õiguslikus mõistes mitte raasugi.

Mudeli ülesehitus.
Vaatleme toimivat ühiskonda “õiguslikul tasapinnal”, sellisel milles Absoluutne Õiglus (tähistame selle, koos toimimisajaga t, kui (ct)) märgitakse “(arutlus)kolmnurga” hüpotenuusina; toimepandud (toimiva) Õiguse-vastase teo (v) suurusega (vt) – asetame teljele x; Vaatleme tekkivat täisnurkset kolmnurka {x = vt; y = k(ct); r = ct;}, milles k on ruumi/tasapinna eukleidilisusest: k = (1 – (v/c)^2)^(-1/2); Nimetame k – kaalutlusõiguseks, mille kasutus on mitte vaid õigus, kuivõrd ja nimelt – kohustus. 
Kuidas siiski vaadelda sellises kolmnurgas Õigusemõistmist? 
Eeldame, et meil on määratletud (ka: kohtu teel süüdlus tõendatud) kuritegu, mille saame paigutada x-teljele. Oletame et on teada ka vastava karistuse maksimum-määr (ct).
Edasi on meil valida 2 teed:
1) reglementeerida vastav suhe seadus-normatiividega (mida täpsematega, seda parem?!) – see jääks siis meie kolmnurga määratluses kui “aberratsiooninurk cosa = v/c;”;
2) anda Kohtuniku käsutusse “kaalutlusõiguse mõõt k” , selline et (r`)^2 = x^2 + (ky)^2;
On kerge näha, et esimese tee valib riik, kui see on populistlikus valimissüsteemis – ja määravaks saab “suhtumis-poliitika” nurk a. Teine tee annab küll “maksimaalse karistuse c”, kuid ei anna selle kestust (ct) ega “kaalutlusõiguse suurust k”.

Eelneva lahtimõtestamise jätaksin haritud juristide kanda: haritlastele, kes tunnevad täisnurkset kolmnurka ja kes teavad mis on isikuline vastutus – Olla kohtunik.